jaanuarine mina

Ma ei talu üksluisust, samas osaliselt kardan uusi asju. Ma ei suuda mitte millegagi tegeleda kaua, muidugi kehtivad erinevate asjade suhtes erinevad tähtajad. Aga põhimõte on sama – ma tüdinen kiiresti. Mind ajavad kohutavalt närvi vingumised, mis ei tunne piiri, lunimised, mis kestavad nii kaua, et ajavad lõpuks oksele.

Ma armastan sõnamänge. Ma võin lõpmatuseni neid välja mõelda ja mängida. Armastan sõnu ja armastan lauseid ja ilusaid tähti. Ma võin istuda poole ööni üleval ja leiutada ilusaid sõnaühendeid. Ma armastan sõnastikke. Mulle meeldib sõnastikke lugeda. Lihtsalt istuda ja lugeda läbi näiteks kõik ühe tähega sõnad. Ma tean kahte keelt perfektselt, veel ühes räägin vabalt ja lisaks on kaks õppimisel. Mulle meeldib seda mainida. 5 keelt on ilus omand.

Ma olen kohutav ninatark ja tähenärija ning ei saa sellega mitte midagi parata. Ma vihkan seda iseloomujoont nii kohutavalt, et tegelikult ei tahaks seda isegi mainida, aga siin blogis ma vist püüan valelikkust vältida, sellise suure asja ütlematajätmine tundub aga täpselt sama kohutav kui valetamine. Siiski, oleks kena kui sa selle lõigu ära unustaksid.

Sõnadest edasi rääkides armastan ma kohutavalt viisakusi. Aitäh, palun, anna andeks. Ütlen seda kõike heas ja halvas tujus olles. Põhjusega ja ilma. Lihtsalt, kuna kõlavad need sõnad hästi. Ja panevad mu tundma end heana. Mis sest, et oma enamuselt ma heatahtlik inimene ei ole. Mis teha.

Sõnadest edasi minnes olen ma sügavalt armunud laulmisse. Ma laulan kohutavalt kõrge häälega, mis ei ole ilus ja ajab kõiki närvi, aga ma ei suuda laulmist lõpetada. Kui ma armun lauludesse ära, siis ma muretsen omale sõnad. See on midagi reeglitaolist mu peas.

Reeglitest. Ma armastan, lihtsalt jumaldan korda. Ma peseks nõusid ja koristaks oma tuba iga päev, kui ma vaid saaksin seda teha vabatahtlikult. Tahaks arvata, et ma päris pubekas enam ei ole, aga vastumeelsus, mis tekib lemmiktegevuste suhtes peale seda, kui ema käsib neid teha, viitab ilmselgelt faktile, et olen ikka küll. Puhas lapsikus. Ajan ise ennast närvi.

Ja ma võiks ju jäädagi siia endast miljoneid fakte kirja panema (kuna juhuslikult voolab mul mõte just täna), aga piirdun jaanuariks veel vaid ühe viimasega.

Vihkan, kui ma olen poolikult ristsõna ära lahendanud ja keegi hakkab seda edasi lahendama. Ma vihkan  seda vaid ühel põhjusel – mu vastused on maailma kõige lollimad. Enamasti ise välja mõeldud.

Mul ükskõik. Elu üldiselt siiski meeldib.