Absolute

Täielik tühjus. Täielik viha. I can’t be the one to let her go. Täielik mõistmatus.

Are you sure you’re OK?

Ei, ma olen kindel täiesti vastupidises ja ma ei tea, mida sellega teha. Kõige naljakam on see, et ma pean oma faking olukorda mingitmoodi poeetiliseks, ja üritan seda külmutada, et see kestaks kaua, kuna mul on nõrkus poeetiliste asjade vastu. Poeetiline on iseenesest tegelikult kole sõna, ma mõtlen sellega hoopis midagi iluskirjanduslikku või- ma ei oska seletada. Ja ma tahan

Ma ei suuda kirjutada mitte faking millestki heast

Mitte faking millestki

Kui ma räägin selle inimesega, kes on alati heaks põhjuseks halba tuju omada, kellest loobumisest ma loobusin ja mida ma sügavalt kahetsen. Kahetseb muidugi ainult mu poeetiline pool, kuna oleks olnud POEETILINE temaga üle kahe kuu mitte suhelda. (Ma ausalt ka tahaksin mitte olla nii väärastunud poeetilisusetaju omanik.)

Kui aga meenutada, miks ma sissekande alguses nii pahur olin, võib vastuseks olla mu imelik ema, kes ei saa aru, et ma vihkan pilte endast, ja meie haiged külalised, kes panevad mu pea valutama. Ja nagu alati ka see inimene, kelle pärast ma mingeid dieete endale leiutama pean. Ja muidugi mõista ka sitaks aeglane laul, mis mu windows media playerit praegu rokib. Ja ka täiesti kohutav, räige ja mind tükkideks rebiv KÕHUVALU, mis tekkis sekund tagasi, ja ma millegipärast kohutavalt soovin, et see oleks sümptomiks mu varsti kättejõudvale surmale.

PALUN

~ kirjutas üllatus &emdash; November 8, 2008.