Kõigest vihkan
Ma peaks hoopis ennast vihkama, et selline kadekops olen, aga ei, ma ei suuda. Lihtsalt nolife’in ja nolife’in ja nolife’in ja ei suuda mitte vihata inimesi, keda ma armastan, kuna neil on niiiiii palju asju, mida mul ei ole, ja muidugi räägin ma olematutest asjadest, ma mõtlen, abstraktsetest.
Ma ei suuda seda vahest välja kannatada. Ja sellepärast suundun praegu Simsi mängima ehk enda elu jälle unustama ja siis läheb jälle endaeluunustamine vol2 pihta – vaatan üle paar head Grey Anatoomia osa.
Eii, ma ei taha enda elust mitte hoolida-

Leave a Reply