Nemad

Kuised näod naudivad leeke kõrvetavaid haavu unustades,
Mängivad pale igaviku poole pöörates.
Usuvad linde mööduvaid lakke naerdes.

Nemad, kes nad end õnnelooma iga päev katsuvat arvavad,
Need, kes ei vaiki tulles ja lahkudes röögivad -
Nemad ei tea, mis on väärtus.

Kui vaid saaks sest nohust lahti,
Keerelda kevade kehtetus soojuses,
Öelda sõnu nii õrnu ja rabelevaid,
Et need kuised näod ka kuuleksid
Häält, mis ka kardab midagi kaotada

~ kirjutas üllatus &emdash; aprill 17, 2008.